1.jaanuariks 2011 oli Äriregistris registreeritud 2966 Narva ettevõtjat. Peale Äriregistris registreeritud on Narvas veel 72 Ettevõtteregistris registreeritud (ei ole ümber registreerunud Äriregistris) ettevõtjat.  

Narvas on vaid kaks registreeritud suurettevõtet (rohkem kui 250 töötajaga): AS Cargotec Estonia ja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus. Suur ettevõte on ja annab enamikule inimestest tööd AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad, kuid seoses sellega, et seda pole registreeritud Narvas, ei kajastu linna üldises statistikas.

Eestis ja ELis kasutatava klassifikatsiooni kohaselt on praegu Narvas tegutsevate ettevõtete struktuur järgmine (seisuga 01.01.2011):

Ettevõtte tüüp	arv	%
Mikroettevõtted (1-9 inimest)	1118	37,7
Väikeettevõtted (10–49 inimest)	1803	60,8
Keskmised ettevõtted (50–249 inimest)	43	1,4
Suurettevõtted (üle 250 inimese)	2	0,1
Kokku	2966	100

Nagu näha, on 99,9% kõigist ettevõtteist mikro-, väike- ja keskmised ettevõtted.

Kõige levinumaks ettevõtluse vormiks Narvas on osaühing. Osaühingud on 1719 (1709 Äriregistris registreeritud, 10 Ettevõtteregistris registreeritud; 56,6% kõigist registreeritud ettevõtjatest ja 57,6% kõigist Äriregistris registreeritutest).

Levikult teisel kohal on füüsilisest isikust ettevõtja. Seisuga 01.01.2011 oli niisuguseid ettevõtjaid 977 (973 Äriregistris registreeritud, 4 Ettevõtteregistris registreeritud; 32,1% kõigist registreeritud ettevõtjatest ja 32,8% kõigist Äriregistris registreeritutest). 

 Kolmas levinuim ettevõtlusvorm kõigist registreeritud ettevõtjatest on aktsiaseltsid– neid on 110 (76 Äriregistris registreeritud, 34 Ettevõtteregistris registreeritud; 3,6% kõigist registreeritud ettevõtjatest ja 2,6% kõigist Äriregistris registreeritutest). Seoses sellega, et see ettevõtluse vorm näeb registreerimisel ette vähemalt 25 000 euro kapitali olemasolu, siis aktsiaseltsid ongi enamasti suurettevõtted, kel on linna ettevõtluses kaalu.

Kolmas levinuim ettevõtlusvorm kõigist Äriregistris registreeritud ettevõtjatest on usaldusühing – neid on 100 (100 Äriregistris registreeritud, 3,3% kõigist registreeritud ettevõtjatest ja 3,4% kõigist Äriregistris registreeritutest).

Narvas tegutseb samuti 223 mujalt Eestist pärit kaubandusfirmat (sealhulgas 108 neist on Tallinnast, 15 Tartust, 13 Narva-Jõesuust, 9 Kohtla-Järvelt, 10 Jõhvist, 20 Sillamäelt ja 6 Rakverest). 92 firmat on väliskapitali osalusega.

Tervikuna on ettevõtlusaktiivsus Narvas madal. 1.jaanuariks 2011  Narvas iga 1000 elaniku kohta tuleb 47 Äriregistrisse kantud ettevõtet.

Kohaliku elanikkonna madal ettevõtlusaktiivsus on välisinvestorite kohalemeelitamisel positiivseks teguriks, sest näitab madalat turukonkurentsi ning ettevõtluse seisukohalt täitmata nišše.

Uute firmade "sünni" dünaamika 1998. aastast 2003ndani on negatiivne. 1998. aastal oli registreeritud 165 uut firmat, 2001. a.: 100, 2002. a.: 107, 2003. a.: 93. Äriregistri andmetel 2004. aastal  oli registreeritud 273, 2005. aastal 213, 2006.aastal 213,  2007.aastal 263 ja 2008. aastal 197 uut ettevõtet. 2009 aastal oli dünaamika jälle negatiivne: -633 (on registreeritud 742 ja likvideeritud 1375 firmat). 2010 aastal: 70 (on registreeritud 334 ja likvideeritud 264 firmat).

Narva ja Ida-Virumaa tööhõiveprobleemid on teravamad kui mujal Eestis. Statistika andmetel elab 01.01.2011.a seisuga Narvas 64667 inimest ning Töötukassas on töötuna registreeritud 5662 inimest (45,2% ehk 12526 Ida-Virumaal ametlikult registreeritud töötute üldarvust ja 8,7% ehk 65260 Eestis kõikidest ametlikult registreeritud töötutest. Tööga hõivatute arv Narvas on 21305 inimest.

Narvas on väga hea potentsiaal ettevõtluse arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Seoses majanduskriisisiga töötute määr suurenes ja moodustab ajahetkel 20,1% kogu tööealisest elanikkonnast. 2009. aastal oli keskmine töötasu Narvas 8792 eesti krooni.

2009. aastal läbiviidud ettevõtluse uuringu andmeil on suurim arv ettevõtteid hõivatud kaubandusega (üle 33%), 14% tegutseb teenindusega, 13% tegutseb ehitusega, 3% - puidutöötlemise ja puidutoodangu valmistamisega, 3% - metallitöötlemise ja metallitoodangu valmistamisega. Vaid 11% on tööstusettevõtted.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti andmeil valib üha rohkem linna firmasid tegevusalaks teenuste osutamise.

Tegevusala	Aktiivseid kandeid	Kustutatud kandeid	Kokku	Aktiivseid ettevõtjaid
Kaubandus	1443	2301	3745	1079
Jaekaubandus	829	1455	2284	628
Hulgikaubandus	126	88	214	122
Toitlustamine	88	180	268	59
Teenindus	392	526	919	361
Kaubanduse korraldamine	8	52	60	4
Turism	7	5	12	7
Majutusteenuse osutamine	7	5	12	7
Kokku	1450	2306	3756	1081

Majandustegevuse registri andmeil 01.01.2011.a. seisuga

Narvast 2009 aastal (jaanuar-august) eksporditud kaupade ja teenuste üldsumma on  629 179 508 krooni, mis moodustab umbes 5% samal perioodil eesti ekspordikäibe üldsummast. Narva 2009 aasta samal perioodil imporditud kaupade ja teenuste üldsumma on  350 873 044 krooni, mis moodustab umbes 2,6%  eesti impordikäibe üldsummast.