Narva linna arengukava

Visioon 2035

Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn,
kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab
vähemalt 45 tuhat inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele,
sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav.

Narva on:
• elanikest hooliv linn;
• heade sündmuste linn;
• aktiivne, avatud ja kaasav linn.

Narva on Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval üks neljast olulisest regionaalsest keskusest Eestis.

 

Narva linna strateegilised eesmärgid

1. Narva on rohelist eluviisi toetav linn
Strateegilise eesmärgi fookus:
• Narva on roheenergeetika ja rohetööstuse eeskuju Eestis.

Strateegilist eesmärki toetavad valdkondlikud eesmärgid ja meetmed:

1.1 Linn on atraktiivne investoritele energeetika- ja tööstussektoris.
a. Tööstusalade arendamine
b. Linna kuvandi väljatöötamine ja rakendamine investorturunduses
c. Asjaajamise lihtsustamine linna asutustes, digitaalsete protsesside ladusa
kulgemise ja kõigile võrdselt kättesaadavuse tagamine

1.2 Linn on atraktiivne ettevõtluse arenguks.
a. Alustavate ettevõtjate toetamine
b. Iduettevõtluse toetamine eelkõige rohevaldkonnas
c. Koostöö ülikoolide ja kutseõppeasutustega
d. Koostöö ettevõtluse tugiorganisatsioonidega

1.3 Linna elamufond ja avalikud hooned on energiasäästlikud.
a. Korteriühistute toetamine hoonete energiasäästlikuks muutmisel
b. Avalike hoonete energiasäästlikuks muutmine
c. Energiasäästuprogrammides osalemine
d. Kommunikatsiooni parandamine avaliku võimu ja korteriühistute vahel

1.4 Linna taristu on keskkonnasõbralik.
a. Üldplaneeringus kliimasõbraliku liikumise arendamiseks vajalike meetmete rakendamine b. Kergliiklusteede sihipärane rajamine
c. Kliimasõbralikule ühistranspordile üleminek
d. Teede, tehnovõrkude ja hoonete elanikkonna arvuga vastavusse viimine

1.5 Linna loodusväärtused on kaitstud.
a. Linna oluliste loodusobjektide ja rohealade säilitamine ning parendamine, sh koostöö edendamine kolmanda sektoriga
b. Linna rohestamise programmi väljatöötamine ja rakendamine, korterelamute aladel koostöös korteriühistutega

1.6 Linna korteri- ja aiandusühistud on aktiivsed osalised rohepöördes.
a. Aiandusühistute toetamine maakasutuse ja elukeskkonna probleemide lahendamisel
b. Aiandusühistute liikmete koolitamine/arendusprogrammid mahetootmise, toidu kasvatamise ja rohepöörde teemadel
c. Linnaaiad – korteriühistud, kodanikuühendused, koolid-lasteaiad jne

1.7 Linna elanikud osalevad aktiivselt linna muutmisel kliima- ja keskkonnasõbralikuks.
a. Suhtlusviiside ja -kanalite väljaarendamine ning tööle rakendamine
b. Kogukondade väljakujunemise toetamine 10
c. Infrastruktuuri loomine, mis tagab jäätmete sortimise elanike poolt
d. Rohepöörde nõukoja loomine erinevate kogukondade baasil
e. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine
f. Linnajäätmeid soojus- ja elektrienergiaks töötleva munitsipaaljaama loomine

1.8 Avalik ruum on võrdselt kvaliteetne, liikuma kutsuv ja turvaline igal pool Narva linnas.
a. Lastele ja noortele mõeldud avalike kohtade (mänguväljakud, spordirajatised, vaba aja veetmise kohad jms) rajamine
b. Avaliku ruumi tänapäevaste kujunduspõhimõtete ellurakendamine ja ruumi kohandamine kõikidele elanikkonna gruppidele sobivaks
c. Hubaste puhkealade loomine
d. Ligipääsu parandamine kõigile linna teenustele
e. Turvalise avaliku ruumi kujundamine
f. Linnaosade parema sidustatuse ja ühenduse tagamine

2. Narva on elanikest hooliv linn
Strateegilise eesmärgi fookus:
• Narva on parim linn laste kasvamiseks ja kasvatamiseks.
• Narva on parim linn väärikaks vananemiseks.

Strateegilist eesmärki toetavad valdkondlikud eesmärgid ja meetmed:

2.1 Narva linnas on kättesaadav kvaliteetne alus- ja üldharidus.
a. Haridusvõrgu vajadustega vastavusse viimine, uute optimaalsete hoonete rajamine ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimine tänapäevasteks ja parimat õpikeskkonda toetavaks, sh koostöö riigi tasandiga
b. Kvaliteetse eesti keele õppe ja keelekümbluse tagamine igas haridusasutuses
c. Kaasava hariduse rakendamine igas haridusasutuses
d. Muutunud õpikäsituse rakendamine igas üldhariduskoolis
e. Hariduslike tugiteenuste kättesaadavuse tagamine igas haridusasutuses
f. Motiveeritud ja professionaalse töötajaskonna tagamine asutustes

2.2 Huviharidus ja -tegevus on kasutajate, eelkõige noorte huvidega arvestav ning nende
vajadusest lähtuv.
a. Uute (eestikeelsete) huviringide avamine lähtuvalt noorte ja nende vanemate soovidest
b. Hoonete ja spordirajatiste tänapäevastamine ning uute võimaluste loomine
c. Igale lapsele ja noorele huvihariduses osalemise võimaldamine, sh vähekindlustatud peredele
d. Saavutusspordi arendamine
e. Eakatele sobivate liikumis- ja spordiringide väljaarendamine
f. Avatud keskuste rajamine seenioridele
g. Huvihariduse võimaluste laiendamine kõikidele vanusegruppidele lisaks noortele
h. Äkkeküla tervisespordi piirkonna, Joaoru puhkeala, Kadastiku puhkeala jne arendamine

2.3 Noorsootöö tagab noortele mitmekülgsed arenguvõimalused, pakkudes vajalikku
tuge koostöös sotsiaalvaldkonnaga.
a. Mobiilse noorsootöö väljaarendamine
b. Uute kaasamismeetodite rakendamine, sh noorte kaasamine linna juhtimisse
c. Raskustesse sattunud noorte, sh NEET-noorte toetamine ja selleks tugiprogrammide väljatöötamine
d. Rahvusvaheliste projektide korraldamine
e. Noorsootöö valdkonna lõimimine teiste noorte elu puudutavate valdkondadega, sh koostöö tihendamine haridusasutustega

2.4 Tugiteenused eelkõige lastele ja peredele on kättesaadavad ja kvaliteetsed.
a. Positiivse vanemluse programmide väljatöötamine
b. Varajase märkamise süsteemi arendamine
c. Peredele mõeldud tugiteenuste süsteemi terviklik arendamine, sh uute teenuste väljaarendamine
d. Kiusamisvabade asutuste programmide juurutamine ja rakendamine

2.5 Kõigile vajajatele on tagatud kõrge kvaliteediga tervishoiuteenused, mis edendavad
tervislikke eluviise ja toetavad väärikat vananemist.
a. Tervist edendavate projektide elluviimine
b. Tervishoiusüsteemi arendamine ja vajalike spetsialistide värbamine
c. Tervishoiutaristu tänapäevastamine, sh Narva haigla oluline tänapäevastamine
d. Eriarstiabi spetsialiseerimine koostöö teiste tervishoiuasutustega Virumaal
e. Taastusravi/rehabilitatsioonikeskuse väljaarendamine Narva Haigla baasil (sh koduhooldus ja füsioteraapia, koduõendus ka psüühiliste häiretega inimeste jaoks)
f. Sõltuvushaigete tugimeetmete väljatöötamine
g. Tervikliku süsteemi loomine perearstide, haigla ja sotsiaalasutuste baasil
h. Tervisekeskuste väljaarendamine

2.6 Linna sotsiaalteenused on asja- ja ajakohased ning vastavad abivajajate profiilile.
a. Sotsiaalteenuste arendamine lähtuvalt teenuse disaini põhimõtetest
b. Hoolduskoormust leevendavate eakatele ja erivajadustega inimestele suunatud tugiteenuste arendamine
c. Ennetustegevuste ja nõustamisteenuste arendamine
d. Sotsiaaltransporditeenuse arendamine
e. Psüühikahäiretega inimestele suunatud teenuste arendamine
f. Erivajadustega inimeste eluaseme ja töökohtade kohandamine
g. Kodututele inimestele suunatud teenuste arendamine
h. Hingeabi võimaluste pakkumine i. Korterite sobivamatele korrustele vahetamise tugiprogrammi väljatöötamine
j. Sotsiaalpindade rajamine/uuendamine
k. Kogukondade kaasamine sotsiaalteenuste osutamisse
l. Vabatahtlike ja kolmanda sektori organsatsioonide arendamine ja tugiprogrammi väljatöötamine

3. Narva on heade sündmuste linn

Strateegilise eesmärgi fookus:
• Narva on Euroopa kultuuripealinn 2037.

Strateegilist eesmärki toetavad valdkondlikud eesmärgid ja meetmed:

3.1 Kultuuri-, sporditaristu ja märgilised objektid on korda tehtud.
a. Märgiliste kultuuriobjektide kordategemine ja uute rajamine
b. Erinevate ajalooperioodide pärandi esiletõstmine linnaruumis
c. Turistide peamiste liikumisteede ja nende ümbruse väljaarendamine ning heakorrastamine

3.2 Kultuuriprogramm on mitmekesine ja aastaringselt tihe.
a. Kultuuri- ja loomeklastri loomine Virumaa regioonis
b. Loomemajanduse toetusprogrammi käivitamine
c. Veeturismi ja sadamate arendamine
d. Jätkusuutliku kultuuriprogrammi väljatöötamine koostöös kogukondadega, sh olulised külastajaterohked tunnussündmused

3.3 Teeninduskultuur on kõrge.
a. Täiendõppeprogrammide (teenindus, loomeoskused, keeled, digioskused jms) väljatöötamine
b. Teenusmajanduse arendamine

3.4 Linna turundus ja kommunikatsioon osapoolte vahel on aja- ning asjakohane.
a. Narva linna tervikliku turunduskava koostamine
b. Narva positiivse maine kujundamine oma, regiooni ja Eesti elanike ning väliskülastajate hulgas
c. Kommunikatsioonikava koostamine koostöös kõikide osapooltega
d. Kogukondade kaasamine kultuuripealinna kava väljatöötamisse ja elluviimisse

4. Narva on aktiivne, avatud ja kaasav linn

Strateegilise eesmärgi fookus:
• Narva on avatud uuendusliku juhtimisega linn.

Strateegilist eesmärki toetavad valdkondlikud eesmärgid ja meetmed:

4.1 Linnas on loodud ja laialt kokku lepitud uus omavalitsuse juhtimise kontseptsioon.
a. Juhtimisauditi läbiviimine
b. Uue juhtimiskontseptsiooni ja struktuurireformi väljatöötamine
c. Kogukondade kaardistamine, nende arengu toetamine ja võimestamine
d. Kaasamiskokkuleppe koostamine

4.2 Linnas kastutatakse parimaid kättesaadavaid e-lahendusi.
a. Linna valitsemise IKT-auditi ning IKT-valdkonna arenduskava väljatöötamine ning rakendamine, sh riist- ja tarkvara tänapäevastamine
b. Töötajate digipädevuste arendamine ja teadlikkuse tõstmine võimalustest
c. E-infokanalite (koduleht, kodanike ja ettevõtjate suhtlus) süsteemne uuendamine ja väljaarendamine kolmes keeles
d. Nutikate linna juhtimise praktikate rakendamine, järjepidev arendamine ja aja-ja asjakohasena hoidmine (tehisintellekt, suurandmed, geoinfosüsteemid jms)

4.3 Linna valitsemisega seotud teenistujate kvalifikatsioon on tasemel.
a. Personalipoliitika väljatöötamine
b. Teenistujate koolitusprogrammi uuendamine ja rakendamine
c. Talentide värbamine
d. Teenistujate järelkasvu loomine
e. Kohalike poliitikute arendusprogrammi väljatöötamine
f. Kogukondade ja kolmanda sektori organisatsioonide võimestamise ja teenuste delegeerimise arendusprogrammide väljatöötamine

4.4 Linna erinevad kogukonnad on aktiivselt kaasatud linna juhtimisse.
a. Üldise kaasamise reglementeerimine, sh huvigruppide regulaarne informeerimine, avalike menetluste läbiviimine jms
b. Regulaarne kogukondade kaasamine – kaasav eelarve, linnahäkaton, küsitlused jms)
c. Kogukondade haridus- ja arendusprogrammide väljatöötamine
d. Kogukondade nõukoja käivitamine

Viimati muudetud Neljapäev, 03 November 2022 14:16